TULE KOHALE: (+372) 5551 3335
VÕI KÜSI JURIIDILIST NÕU LÄBI VEEBI

IGA MINUT MEIEGA TIKSUB SINU ÕIGLUSE KASUKS!

Millal pöörduda maakohtusse?

Maakohtusse tasub pöörduda, kui on rikutud teie õigusi tsiviilõiguse valdkonnas: lepingutega seotud vaidlused, perekonnaasjad, pärimisõigust või asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, samuti intellektuaalse omandi vaidlused ja pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused – selline on lühike loetelu tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel maakohtutes lahendatavatest asjadest.

Kui te soovite oma (või ka teise inimese) õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, esitage kohtule hagiavaldus. Hagi tähendabki kohtu kaudu esitatud tsiviilnõuet.

Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada.

Tsiviilkohtumenetluses lahendatakse ka hagita asju. Erinevalt hagimenetlusest, kus tõendamise ja tõendite esitamise kohustus on pandud eelkõige pooltele, on kohtu roll hagita menetluses aktiivsem.

Hagita asjad on:

  1. maksekäsu kiirmenetlus
  2. üleskutsemenetlus
  3. isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine
  4. äraolija varale hoolduse seadmine
  5. piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
  6. isiku paigutamine kinnisesse asutusse
  7. lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks
  8. hagita perekonnaasjad
  9. pärandi hoiumeetmete rakendamine
  10. registriasjad
  11. juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
  12. äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine
  13. korteriomandi ja kaasomandi asjad
  14. välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine
  15. kaebused kohtutäituri otsuste peale
  16. väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaks määramine vastavalt riigi õigusabi seadusele
  17. muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.

Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Hagita menetluse algatab kohus oma algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Hagita menetluse lahend on kohtumäärus. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita menetluses on menetlusosalisteks avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (isikud, kelle õigusi esitatud avaldus võib puudutada).

Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju, teada asja arutava kohtu koosseisu, esitada taandusi ja taotlusi, anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel kerkinud küsimuste kohta, esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele, esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, tunnistajatele ning ekspertidele, saada dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju.

Hagejal on ka õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Lisaks tsiviilasjadele lahendavad maakohtud kriminaal -ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust kriminaalasjades reguleerib kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik.

Tsiviilkohtumenetlus