Lapsendada
on lubatud, kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata, et
lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe. Lapsendajat valides
arvestatakse tema isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga, varalist seisundit ja
võimet täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi, samuti võimaluse korral
lapse vanemate eeldatavat tahet. Otsustamisel arvestatakse võimaluse korral ka
lapse üleskasvatamise järjepidevuse vajadust ning tema rahvuslikku, usulist,
kultuurilist ja keelelist päritolu.
Lapsendamine
ei ole lubatud, kui selle vastu räägivad lapsendaja laste või lapsendatava
kaalukad huvid või kui on põhjendatud kahtlus, et lapsendaja lapsed kahjustavad
lapsendatava huve. Lapsendamist otsustades varalistest huvidest ei lähtuta.
Otsustades tuleb veenduda, et lapsendamise nõusolekuid ei ole antud tasu või
muu hüvitise eest.
Lapsendamist
otsustades hoidutakse võimaluse korral õdede ja vendade lahutamisest.
Lapsendada
võib ainult alaealist.
Lapsendaja
võib olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik. Kohus võib erandina
lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa
lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus.
Vähemalt
10-aastast last võib lapsendada tema nõusolekul. Laps annab oma nõusoleku
isiklikult. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse
arengutase seda võimaldab. Laps annab oma nõusoleku lapsendajale, kelle isik on
talle teada.
Lapse võib
lapsendada tema vanemate nõusolekul.
Vanema
nõusolek lapsendamiseks ei jõustu enne kaheksa nädala möödumist lapse sünnist.
Enne vanema nõusoleku jõustumist ei saa lapsendamisavaldust kohtule esitada. Vanema
nõusolekul võib lapse enne lapsendamiseks antud nõusoleku jõustumist anda
hooldada last lapsendada soovivale isikule.
Vanema
nõusolek lapsendamiseks võib olla antud isikuliselt määratud või isikuliselt
määramata lapsendajale.
Isikuliselt
määratud lapsendajale lapsendamiseks antud nõusoleku korral ei ole vanemal
õigust nõuda temale lapsendaja isiku ja lapse uue identiteediga seonduvate
andmete avaldamist.
Vanema
nõusolekut lapsendamiseks ei ole vaja, kui ta on kestvalt võimetu avaldust
esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on lapse
isikuhoolduse õigus täielikult ära võetud.
Maavalitsus
on kohustatud nõustama vanemat, kes soovib anda nõusolekut enda lapse
lapsendamiseks, selgitades talle muu hulgas tema õigusi ja kohustusi ning
lapsendamise õiguslikke tagajärgi.
